Norra finantsmehhanismi projekti

Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla
tõkestamiseks Eestis”

avaseminar

28. jaanuaril toimus Tallinnas Savoy Boutique Hotellis, aadressil Suur-Karja 17/19 projekti eesmärke ja oodatavaid tulemusi tutvustav seminar.

  

Projekti läbiviijateks on MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Avaliku õiguse instituut ja  peremeditsiini õppetool Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalveamet ja koostööpartner Norrast - Resource Centre on Violence, Traumatic Stress and Suicide Prevention, Western Norway (RVTS Vest). 

 


 

Seminaril arutleti, kuidas Eestis pidurdada lähisuhtevägivalla kasvu. Mõnede ekspertide (Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter) hinnangul on kuritegevus vägivallategude osas jõudnud peaaegu karmide üheksakümnendate tasemele. Politsei- ja Piirivalveameti analüüsidest nähtub, et iga päev teatatakse politseile umbes 25-30 perevägivalla juhtumist. Kriminaalstatistikast selgub, et 2013. aastal registreeriti Eestis 11 kuuga 5061 kehalise väärkohtlemise kuritegu (2009.aastal 4210). 

Kuigi lähisuhte vägivalla tase on Eestis ohtlikult kõrge, pole senised lahendused vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks olnud piisavad. Eestis puudub sageli koostöö politsei, sotsiaaltöötajate, meedikute jt. vahel, et aidata ohvril kiiresti saada arstiabi, psühholoogilist toetust ja turvatunnet, et vägivald ei jätkuks. Teiste EL riikide eeskujul eeldab probleemi efektiivne lahendamine kõikide lähisuhtevägivallaga tegelevate osapoolte (politsei, meditsiin, sotsiaaltöö, seadusandlus) koondamist ja töötamist ühtsetel alustel, ühtse tegevusmudeli järele. Seminari põhiteemaks ongi, kuidas kõiki osapooli koondavat ühtset tegevusmudelit üles ehitada.

Seminaril osalesid ettekannetega programmi koordinaator Pille Ruul Sotsiaalministeeriumist, kes andis ülevaate Norra finantsmehhanismi 2009-2014 rakendamisest Eestis. Ootused lähisuhtevägivalla projektile. Ettekanne 

 

Pille Ruul

 

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai arutles teemal lähisuhte vägivalla võtmeprobleemid Eestis. Ettekanne

   

Iris Pettai

 

Kati Arumäe Politsei- ja Piirivalveametist tutvustas politseipoolset kogemust, kuidas erinevad asutused ja organisatsioonid koostöös saaksid lähisuhtevägivalda tõkestada. Ettekanne 

 

Kati Arumäe

 

Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert,  tegi ettekande naistevastasest vägivallast Euroopa, USA ja Kanada  kõrgkoolide õppekavades. Ettekanne             

 

Andres Anvelt arutles teemal, millist seadust vajab Eesti perevägivalla ohjeldamiseks. Ettekanne

Andres Anvelt

Helve Kase, projektijuht, tutvustas lähemalt projekti „Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis”: eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused. Ettekanne 

 

Seminari modereeris projekti meediaekspert Liisa Past.

                                 

 

Valdkondlik ümarlaud sotsiaaltöötajatele

Norra finantsmehhanismi projekti „Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhte vägivalla tõkestamiseks Eestis“ raames viiakse läbi kokku kaheksa valdkondlikku ümarlauda nelja projekti kaasatud valdkonna: sotsiaaltöötajad, politsei, meditsiinitöötajad ja juristid, esindajatele.

I sotsiaaltöötajatele suunatud ümarlaual osales kutsutud 30st valdkonna eksperdist 24 kõikjalt Eestist, sh sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad,  ohvriabi töötajad, naiste turvakodude esindajad, samuti Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi ja Sotsiaalsministeeriumi spetsialistid.

 Ümarlaud keskendus kolmele põhiteemale:

1.      Kuidas tõhustada sotsiaaltöötajate koostööd politsei,  meedikute jt. spetsialistidega?

2.      Millist erialalist koolitust ja ettevalmistust vajavad sotsiaaltöötajad lähisuhtevägivalla teemal?

3.      Kuidas peaks uus, 2014 aastal väljatöötatav sotsiaaltöötajate kutsestandard käsitlema lähisuhtevägivalla teemat?

Projekti ekspertgrupp on teinud parandus- ja täiendusettepanekud hetkel töösolevasse sotsiaaltöötajate uude kutsestandardisse. Ettepanekute paketti arutati  koos valdkonna ekspertidega  sotsiaaltöötajate   ümarlaual , kus seda viimistleti ja võeti vastu projekti ekspertgrupi poolsed lõplikud ettepanekud kutsestandardi täiendamiseks.

 Projekti ekspertgrupp töötab, et alates järgmisest õppeaastast rakenduks Sotsiaaltöö instituudis magistrantidele uus valikaine Sotsiaaltöö ja sooline vägivald mahuga 60 tundi.  

 Ainekava eesmärgiks on:

1) Viia sotsiaaltöötajatee koduse ja soolise  vägivalla alane väljaõpe Põhjamaade  tasemele.

2) Anda põhjalik ülevaade soolise vägivalla eri vormidest, selle leviku ulatusest ja põhjusest, ajaloolis-kultuurilisest kontekstist, seotusest soolise võrdõiguslikkusega jne;

2) Läheneda soolise- ja lähisuhtevägivalla temaatikale erialakeskselt, anda sotsiaaltöötajale tema  igapäevatöös vajalikke oskuseid ja teadmisi, kuidas lähisuhtevägivalla ohvreid paremini abistada ning vägivalla levikut tõkestada;

3) sotsiaaltöötaja koostöö teiste institutsioonidega (politsei, meedikud, juristid) vägivalla ennetamisel

 Valmistatakse ette ka  soolise- ja lähisuhtevägivalla  alast uut õppematerjali  Sotsiaaltöö instituudile,  mis tugineb osaliselt värske, 2014 aasta alguses läbiviidud üle-eestilise sotsiaaltöötajate küsitluse tulemustel. 

 

 

Üle-eestilise sotsiaaltöötajate ekspertküsitluse meediaesitlus

14. mail  2014. a  toimus Nordic Forum Hotellis, Viru plats 3, üle-eestilise sotsiaaltöötajate ekspertküsitluse meediaesitlus.


 Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostöös Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga korraldas 2014 aasta esimeses kvartalis kaks üle-eestilist ekspertküsitlust sotsiaalvaldkonna esindajatele, et selgitada, milline on sotsiaaltöötajate valmisolek lähisuhtevägivalla juhtumitega tegeleda.

Lähisuhtevägivalla tõkestamise võtmejõuks peetakse politseid. Samas paljude riikide praktika näitab, et politsei üksi peredele turvalisuse tagamisega toime ei tule. Väga palju sõltub ka sotsiaaltöötajatest, meedikutest jt. Võtmeküsimused on: kui palju sõltub lähisuhtevägivalla varane märkamin, selle ennetamine ja tõkestamine sotsiaaltöötajatest? Kuivõrd suurt rolli ja vastutust on sotsiaaltöötajad valmis endale võtma?

Uuring vaatleb sotsiaaltöötajate hinnangud lähisuhtevägivalla ohvrite abistamise võimalustele ning vastab küsimusele, kas sotsiaaltöötajate ja politseinike vähene koostöö võib olla peamine barjäär vägivalla ennetamisel.

Eelmine analoogne uuring viidi läbi aastal 2004. Ankeedis on kasutatud mitmeid eelmise uuringu küsimusi, mis annab võimaluse  võrrelda  10 aasta jooksul Eestis toimunud muutuseid.

 Esitlusel käsitletakse järgmiseid teemasid:

  • Sotsiaaltöötajate  hinnangud  lähisuhtevägivalla ohvrite abistamise võimalustele; 
  • Kuidas paremini tagada peredele turvalisust;
  • Vähene koostöö sotsiaaltöötajate ja politseinike vahel: peamine barjäär vägivalla ennetamisel
  • Sotsiaaltöötajate strateegiad  ja edu võtmed lähisuhtevägivalla olukordades. Mis tagab edu,  mis mitte?
  • Mis looks läbimurde vägivalla tõkestamisel: ideed, ettepanekud, soovitused.


Uuringute tulemustest annavad ülevaate Ivi Proos   Ettekanne  ja Iris Pettai Ettekanne  Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist.

 

Vestlust juhib kommunikatsiooniekspert Liisa Past.

 

Õppereis Norrasse

 Õppereisil osalesid Helve Kase ja Iris Pettai (Eesti Avatud Ühiskonna Instituut), Marju Medar ja Taimi Tulva (Tallinna Linnaülikool), Ruth Kalda (Tartu Ülikool), Kati Arumäe (Politsei- ja Piirivalveamet), Ülle Vanaisak (Sisekaitseakadeemia) ning projekti kaasatud eksperdid Riina Kütt ja Liisa Past. 

 


 

Norra poolt võtsid meid vastu projektipartnerid organisatsioonist Resource Centre on Violence, Traumatic Stress and Suicide Prevention (Vägivalla, traumaatilise stressi ja suitsiidi ennetuskeskus), Western Norway (RVTS Vest) Espen Rutle Johansson ja Inge Arnt Nordhaug

 


Keskus RVTS Vest on välja arendatud läbi Oslo ülikooli. Tegevust toetab Norra valitsus. Peamine eesmärk on treenida ja õpetada erinevaid osapooli läbi koostöö lähisuhtevägivalla juhtumitega paremini toime tulema.

 Nädal aega väldanud koolituse käigus anti meile põhjalik ülevaade, kuidas Norras toimub töö lähisuhte all kannatavate naistega aga samuti lastega, kes on kas ise langenud vägivalla ohvriks või on näinud, kuidas isa kasutab vägivalda ema suhtes.

 Koolitusnädala jooksul leidis aset terve rida kohtumisi asutuste ja organisatsioonide esindajatega, nagu Bergen Police Station (Bergeni Politseijaoskond), Emergency Child protection Service (lastekaitseüksus), Alternative to violence (alternatiiv vägivallale), Medical Emergency Service and Intimate Partner violence jt, kelle töö on tihedalt seotud lähisuhtevägivalla ohvriks langenud naiste ja samuti laste toetamise ja abistamisega aga samuti vägivallatsejatele teraapia pakkumisega..

 Norwegian Children’s Advocacy Centers (lastemaja) lapsohvritega tegelemiseks. Selliseid maju on Norras kokku 10. Lapsed, kes sellisesse majja satuvad, on enamasti alla16-aastased, vahel ka 18-aastased. Peamiselt on tegemist seksuaalselt ahistatud lastega kuid majas töötatakse samuti nende lastega, kes on pealt näinud perevägivalda. Majas on olemas nii meditsiinilise läbivaatuse kabinet kui ka intervjueerimise ruum koos tehnikaga. Last küsitletakse ainult terapeudi juuresolekul, tunnistus salvestatakse ja seda näidatakse kohtus. Lapsed ise ei osale kunagi kohtuistungil.

 Kõige emotsionaalsem kohtumine toimus Bergeni naiste varjupaigas, kus leiavad ajutist peavarju naised-lapsed, kes on sunnitud vägivalla eest kaitset otsides oma kodust  lahkuma. Varjupaigas toimub aktiivne töö lastega, kes kannatavad posttraumaatilise stressi all. Kasutatakse mitmesuguseid teraapia vorme, muuhulgas ka kunstiteraapiat.

 Alloleval fotol on näide sellest, kuidas lapsed nende poolt läbielatud traumaatilist kogemust kujutavad.

 


Norra partnerite korraldatud koolitus andis meile kõikidele ainest järelemõtlemiseks, mida oleks võimalik  Eestis teha teisiti ja paremini kui praegu, võtmesõnadeks on siinjuures kahtlemata vägivalla varane märkamine ja eri valdkondade spetsialistide järjepidev omavaheline koostöö.

Õppereisi koolitusmaterjalidega on võimalik tutvuda siin

violence in Norway VenkeA.Johansen.pdf

Nklm engelsk presentasjon mai 2014 [Kompatibilitetsmodus].pdf

Intimate partner violence presentasjon RVTS vest handouts mai 2014 [Komp....pdf

Estland.pptx

ESTLAND 2014.ppt

Estland _2.pptx



Üle-eestilise meditsiinitöötajate ekspertküsitluse meediaesitlus

 21.10.2014 toimus meditsiinitöötajate ekspertuuringu meediaesitlus Nordic Hotel Forumis Viru Plats 3.

 

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostöös Tartu Ülikooli Polikliiniku ja Peremeditsiini õppetooliga korraldas 2014. aastal üle-eestilise küsitluse meditsiinitöötajatele (perearstid ja –õed, naistearstid jt). Küsitletud on 201 meditsiinitöötajat üle Eesti. Tegemist on kordusküsitlustega, eelmine uuring viidi läbi aastal 2003, seega võimaldab läbiviidud uuring  võrrelda  11 aasta jooksul toimunud muutuseid.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) asetab Eesti perevägivalla osas madala füüsilise turvalisusega riikide hulka koos Venemaa jt. endiste N. Liitu kuulunud riikidega. Meist veelgi hullem on olukord sellistes riikides nagu Bangladesh, Ida-Timor, India, Birma, Sri Lanka, Tai jt. Mida ette võtta praeguses olukorras ja kui palju sõltub pere- ja naistearstidest?

Meditsiinitöötajate küsitlusega selgitati: 1) milline on teadlikkus pere- ja naistevastasest vägivallast; 2) kas ja millised on kokkupuuted ohvritega; 3) kas ja millised on meditsiinitöötajate võimalused ohvreid aidata;   4) millised on probleemid ja takistused ohvrite abistamisel 5) milliseid muudatusi valdkond vajaks, et perevägivalda senisest efektiivsemalt tõkestada 6) milline on pere- ja naistearstide valmisolek perevägivalla juhtumitega tegeleda. 7) kuivõrd suurt rolli ja vastutust on pere- ja naistearstid valmis endale võtma, et naistevastast vägivalda tõkestada? Jne.

Esitlusel käsitleti järgmisi teemasid:

  •  Kui sageli pere- ja naistearstid vägivalda kogenud patsientidega kokku puutuvad ja millist abi neile osutavad?
  • 11 aasta jooksul toimunud muudatused: kas pere- ja naistevastast vägivalda kogenud patsiente on rohkem või vähem? Kas vägivalla tagajärjed on kergemad või raskemad?
  • Valmisolek  (teadmised ja oskused) vägivalla ohvritega tegeleda.
  • Koostöö teiste institutsioonidega (politsei, sotsiaaltöö, ohvriabi jt.)
  • Mida saaks ja tuleks Eesti tervishoiukorralduses muuta, et kõik perevägivalla ohvrid saaksid õigeaegselt arstiabi.
  • Mis looks läbimurde vägivalla tõkestamisel: ideed, ettepanekud, soovitused.

 

Esitlusel tegid ülevaate uuringust Iris Pettai (ettekanne), Helve Kase (ettekanne) Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist ning Ruth Kalda (ettekanne) ja Kai Parts (ettekanne) Tartu Ülikoolist.

 

Koolitused pere- ja soolisest vägivallast Tallinnas ja Pärnus

27-28.10 toimusid Tallinnas ja 30-31.10 Pärnus kaks esimest neljast projektis ettenähtud   koolitajate ja valdkondlikesse ümarlaudadesse kaasatud eri valdkondade (meditsiini- ja sotsiaaltöötajad, politseinikud, juristid) esindajate koolitusest. Ühe koolituse kestvus oli kaks tööpäeva, maht 16 tundi.

 

Koolitustele suunati spetsialiste läbi projekti partnerorganisatsioonide (Politsei- ja Piirivalveamet, Sisekaitseakadeemia, Tallinna ja Tartu Ülikool) aga ka läbi prokuratuuri ja erialaliitude.

 

 

Koolitused viidi läbi koostöös Norra partnerorganisatsiooniga Resource Centre on Violence, Traumatic Stress and Suicide Prevention, Western Norway (RVTS Vest).

 


 

Koolituste põhirõhk oli eri institutsioonide vahelisel koostööl. Lisaks anti ülevaade pere- ja soolisest vägivallast, põhimõistetest, seostest soolise võrdõiguslikkusega; Eestis ja mujal maailmas läbiviidud olulisemate uuringute tulemustest, vägivalla müütidest ja väärarusaamadest, lastest kui vägivalla ohvritest ja kaaskannatajatest ning ohvri ja vägivallatseja psühholoogiast.

 


 

Koolitajatena osalesid Inge Arnt Norrast ettekanne, Helve Kase ettekanne ja Iris Pettai ettekanne Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist, projekti ekspertidest Ülle-Marike Papp ettekanne ja Voldemar Kolga ettekanne ning Sirje Otstavel ettekanne Tartu naiste varjupaigast.

 

Meditsiinitöötajate valdkondlik ümarlaud

 

12. novembril 2014. a. toimus Savoy Boutique Hotellis, Suur-Karja 17/19, esimene meditsiinitöötajate ümarlaud, mille teemaks oli „Tervishoiutöötajate roll ja võimalused lähisuhtevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel“.   

Ümarlaual anti ülevaade 2013. a. lõpus alanud Norra finantsmehhanismi ja Sotsiaalministeeriumi poolt toetatud projekti „Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis” eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest.

Tutvustati üle-eestilise meditsiinitöötajate ekspertuuringut ehk millised on peamised barjäärid ja takistused perevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel meditsiini valdkonnas.

Ümarlaual leidsid käsitlemist järgmised teemad:

  • Naistevastane vägivald kui keskne teema Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tegevuses
  • Pere- ja naistearstide roll ja ülesanded pere- ja naistevastase vägivalla tõkestamisel
  • Kuidas tõhustada meditsiinitöötajate koostööd politsei, sotsiaaltöötajate jt institutsioonidega

 

Toimus arutelu teemal, milline võiks olla tervishoiutöötaja roll ja ülesanded ühtses tegevusmudelis perevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel. Kas ja kuivõrd võiks/peaks   tervishoiutöötajate ameti- ja tegevusjuhendid käsitlema perevägivalda ja selle ennetamist. Millist erialalist koolitust ja ettevalmistust vajavad tervishoiutöötajad lähisuhtevägivalla teemal?

 

Ümarlaual esinesid ettekannetega Iris Pettai ettekanne Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist, Ruth Kalda Tartu Ülikoolist ja samuti Kaire Tamm ettekanne Justiitsministeeriumist ja Pille Ruul ettekanne Sotsiaalministeeriumist.



Seminar „Let’s Give (Wo)men a Chance“ Prahas

20.11.2014 toimus Prahas soolisi stereotüüpe analüüsiv seminar, mille eeemärgiks oli tutvustada Norra finanstmehhanismit eri riikides rahastatud huvitavamaid projekte. Seminari organiseeris Praha Avatud Ühiskonna Fond.

Seminari eesmärgiks oli omavaheliste kontaktide sõlmimine ja kogemuste jagamine kolleegide vahel teistest riikidest.

Seminari avakõnega esines Arni Hole Norra Late, Perede ja Soolise Võrdõiguslikkuse ministeeriumist.  Sami Nevala Euroopa Põhiõiguste Agentuurist (FRA) tutvustas 2013a üle-euroopalise naistevastase vägivalla uuringu tulemusi.

 


 

Seminaril olid esindatud sellised riigid nagu Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Sloveenia, Eesti aga ka Hispaania. Eestit esindasid ja tutvustasid oma projekte Helve Kase ettekanne Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist ja Heidi Solba (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum).

 


Teine sotsiaaltöötajate valdkondlik ümarlaud

 

3. detsembril 2014 viidi projekti raames läbi teine, viimane sotsiaaltöötajate valdkondlik ümarlaud.

Ümarlaual käsitleti uue õppeaine „Sotsiaaltöö ja ohvriabi“ sisseviimist Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi magistriõppesse.  Arutlusel oli, milliseid teemasid millises mahus õppeaine raames käsitleda, kes oleksid parimad lektorid ja milline peaks olema loengute ning praktiliste tööde osakaal. Leiti, et rohkem rõhku peaks pöörama just praktilisele poolele – kuidas aidata erinevate probleemidega vägivalla ohvreid ja lahendada juhtumeid koostöös politsei jt spetsialistidega. Lektoriteks soovitati järgmiseid eksperte: Ülle-Marike Papp, Iris Pettai, Taimi Tulva, Kati Saira jt.

Teise teemana oli ümarlaua päevakorras, milline peaks olema sotsiaaltöötaja roll lähisuhtevägivalla ohvri abistamisel ja kuidas see peaks kajastuma ametijuhendites.

 

Juristide valdkondlik ümarlaud

 

20. veebruaril 2015.a. toimus Savoy Boutique Hotellis,  Suur-Karja 17/19, juristide  ümarlauad   „Juristide roll ja võimalused perevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel“. Ümarlaua ettekannete ja arutluste aluseks oli 2014.aastal läbi viidud üle-Eestiline ekspertküsitlus.

Ümarlaual leidsid käsitlemist järgmised teemad:

  • Perevägivald õiguskultuurilises kontekstis
  • Perevägivalla juhtumite kohtusse mittejõudmise põhjused
  • Hinnangud riigi suutlikkusele perevägivalla tõkestamisel.

Ümarlaua peateemaks oli, kas ja kuivõrd praegused õiguslikud raamid võimaldavad  perevägivallaga ammendavalt tegeleda? Kas ja mida oleks kehtivas seadusandluses vaja muuta, täiendada, et senisest efektiivsemalt perevägivalda tõkestada ja ennetada? Kas eraldi perevägivalla seadusest oleks abi? 

Probleemiks on samuti, et Eestis puudub sageli koostöö politsei, sotsiaaltöötajate, juristide, arstide jt. vahel, et aidata ohvril kiiresti saada arstiabi, juriidilist abi,  psühholoogilist toetust ja turvatunnet. Teiste EL riikide eeskujul eeldab koostöö kõikide perevägivallaga tegelevate spetsialistide  (politseitöötajad, juristid, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad jt.,) koondamist ja töötamist ühtsetel alustel, ühtse tegevusmudeli järele. Ümarlauas arutleti, milline võiks olla juristide (prokurörid, kohtunikud, advokaadid)  roll ja ülesanded ühtses tegevusmudelis; milline on olnud juristide ja politsei senine omavahelist  koostöö, mis  on koostööreeglitega  kindlalt paika pandud, kas ja millised  muudatused või  täiendused oleksid vajalikud? Toimus  mõttevahetus teemal, kas ja millist perevägivalla seadust Eesti vajab. Kas Eesti riik peaks vastu võtma perevägivalla seaduse, mis tänaseks on juba olemas 76 riigis?

Ettekannetega esinesid Iris Pettai etteaknne ja Ivi Proos ettekanne Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist, Jüri Saar ja Silvia Kaugia ettekanne Tartu Ülikooli Avaliku Õiguse Instituudist ning Anne Kruusement ettekanne Justiitsministeeriumist.


Juristide valdkondliku ümarlaua meediaesitlus

11. märts 2015

Iris Pettai ettekanne
Ivi Proos ettekanne





Õppeaine „Sooline vägivald ja ohvriabi“ Tallinna Ülikoolis

 

Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudis on välja on töötatud uus õppeaine „Sooline vägivald ja ohvriabi“ magistriõppe üliõpilastele, mis käivitus 2015.a kevadel. Maht 4 EAP. Orienteeruv kontakttundide maht: 20t, iseseisev töö 84 t.

Kursus annab ülevaate soolise vägivalla olemusest, põhjustest, liikidest (kodune, sh lähi- ehk intiimsuhte vägivald, kohtinguvägivald, seksuaalvägivald, inimkaubandus, sooline vägivald eri religioossetes praktikates (islam jt)  ja vormidest (vaimne, füüsiline, seksuaalne jt.); soolise vägivalla levikust Eestis ja maailmas; meeste ja naiste vastu suunatud vägivalla erinevustest, soolisest vägivallast naise elu eri etappidel, soolise vägivalla ajaloolis-kultuurilisest taustast.

Osavõtjaid 40 üliõpilast. Lektorid: Taimi Tulva ja Marju Medar TLÜ Sotsiaaltöö Instituudist, Iris Pettai ettekanne Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist ning Ülle-Marike Papp ja Kati Saira. 



Politseitöötajate ümarlaud

16. aprillil 2015.a. toimus Savoy Boutique Hotellis Suur-Karja 17/19 politseitöötajate ümarlaud   „Politsei  roll ja võimalused lähisuhtevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel“.   

Perevägivald ehk lähisuhtevägivald on Eestis saanud igapäevaseks ja sagedaseks kuriteoks. Politsei saab iga päev teateid 25-30 perevägivalla juhtumi kohta. Registreeritud juhtumite arv on viimastel aastatel olnud kasvutrendiga. 2014 aastal oli kasv võrreldes 2011 aastaga 40%, 1939 juhtumit 2011 aastal ja 2721 juhtumit 2014 aastal.

Ümarlaual arutleti, mida tuleks ette võtta, et tõhusamalt ennetada lähisuhtevägivalda ja kaitsta ohvreid vägivalla kordumise eest. Millised senised abinõud/meetmed on andnud häid tulemusi, mis vajaks muutmist ja milliseid uusi abinõusid võiks rakendada? Kuivõrd praegused õiguslikud raamid võimaldavad lähisuhtevägivallaga ammendavalt tegeleda? Kas ja mida oleks Eesti seadusandluses vaja muuta, täiendada, et senisest efektiivsemalt lähisuhtevägivalda tõkestada ja ennetada? Kas eraldi perevägivalla seadusest oleks abi? 

Eestis ei ole kindlaid ja kokkulepitud koostöömudeleid politsei, sotsiaaltöötajate, juristide, arstide jt. vahel, et aidata ohvril kiiresti saada arstiabi, juriidilist abi, psühholoogilist toetust ja turvatunnet, et vägivald ei jätkuks. Teiste EL riikide eeskujul eeldab koostöö kõikide lähisuhtevägivallaga tegelevate spetsialistide (politseitöötajad, juristid, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad jt,) koondamist ja töötamist ühtsetel alustel, ühtse tegevusmudeli järele. Ümarlauas arutleti, milline võiks olla politseitöötajate roll ja ülesanded ühtses tegevusmudelis.

Ümarlaual tutvustati samuti värske üle-eestilise politseitöötajate küsitluse tulemusi.

Ettekannetega esinesid Kati Arumäe ettekanne (Politsei- ja Piirivalveamet), Uno Traat  ettekanne (Sisekaitseakadeemia), Iris Pettai ettekanne  ja Ivi Proos ettekanne (Eesti Avatud Ühiskonna Instituut)

 

Üle-eestilise politseitöötajate ekspertuuringu meediaesitlus 


29. aprillil 2015.a. toimus Nordic Forum Hotellis, Viru plats 3, üle-eestilise politseitöötajate ekspertuuringu tulemuste meediaesitlus. Küsitluse ettevalmistamisel osalesid Iris Pettai ja Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist ja Kati Arumäe Politsei- ja Piirivalveametist. Küsitleti 217 politseitöötajat üle Eesti. Piirkonnakonstaablitest vastas ankeedile 58,  noorsoopolitseinikest 32, patrullpolitseinikest 96 ja muul ametikohal politseisüsteemis töötavatest spetsialistidest 31.

 

Küsitlusega selgitati:

1.Kuivõrd teravaks probleemiks politseitöötajad  lähisuhtevägivalda  hindavad?

2.Kui sageli politseitöötajad  lähisuhtevägivalla  juhtumitega oma igapäevatöös kokku puutuvad ja kui palju aega tööajast sellele kulutavad?

3.Kas politseil on mõjusaid abinõusid, et vägivalla kordumist ära hoida?

4. Kas praegused õiguslikud raamid võimaldavad politseil  lähisuhtevägivallaga ammendavalt tegeleda? 

5. Millist ettevalmistust ja lisakoolitust vajavad politseitöötajad lähisuhtevägivalla   juhtumite käsitlemiseks?

6. Milline on koostöö teiste institutsioonidega (meedikud, sotsiaaltöötajad, juristid, et vägivalda tõkestada ja ohvrit ning tema lapsi paremini vägivalla eest kaitsta.

 

Esitlusel käsitleti järgmiseid teemasid:

  • Kuivõrd teravaks probleemiks politseitöötajad  lähisuhtevägivalda  hindavad? Kas 13 aastaga on suhtumine muutunud?
  • Miks vaid osa  ohvritest  otsib politseilt abi, mida arvavad võimalikest põhjustest politseinikud ise?
  • Milline on lähisuhtevägivalla juhtumite tüpoloogia?
  • Mis teeb vägivalla juhtumitega  tegelemise raskeks, millised on peamised ohud ja riskid?
  • Kui sageli patrullpolitseinikke sündmuskohal rünnatakse?
  • Kui sageli tuleb politseil olla psühholoogi rollis  ja tegeleda osapoolte  rahustamisega?
  • Kas politseil on mõjusaid abinõusid, et vägivalla kordumist ära hoida

Esinesid Ivi Proos ettekanne ja  Iris  Pettai ettekanne Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist ning Joosep Kaasik ettekanne ja Kati Arumäe ettekanne Politsei- ja Piirivalveametist.