Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi üle-eestiline ohvrite uuring

 

Projekti üheks eesmärgiks on kaardistada lähisuhtevägivalla alast olukorda Eestis ja viia läbi üle-eestiline vägivalla ohvrite kvantitatiivne uuring. Uuring viidi läbi 2020a. Üle-eestilise esindusliku elanikkonna uuringuga küsitleti kokku 1021 inimest vanuses 15+. Uuringu metoodika töötati välja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juurde loodud töörühmas. Uuringu aitas tehniliselt läbi viia Norstat Eesti AS. Küsitlusmeetodina kasutati veebiküsitlust. Küsitlusele vastanutest oli naisi 571 ja mehi 450. Uuringu valim koostati juhumeetodil ning see oli esinduslik rahvastiku mudeli suhtes. Uuringu tulemusi saab interpreteerida kui Eestile iseloomulikke seoseid ja trende. Vastajate seas oli ohvreid (vägivalla kogemustega) inimesi 445. Naisvastajatest olid vägivalla kogemused alates 15-ndast eluaastast 48%-l, meesvastajatest 38%-l.

 

Uuringu eesmärgid olid järgmised:

1.       Selgitada, kui suur on vägivalla ohvrite arv Eestis ja millised on vägivalla tagajärjed   ohvritele.  

2.       Milline oli esimese koroonalaine mõju lähisuhtevägivallale Eestis? Kas ja kuivõrd lähisuhtevägivalla tase muutus?

3.       Kuivõrd kaitstud on ohvrite inimõigused Eestis?

4.       Kui levinud on soostereotüüpne mõtlemine ühiskonnas, kui sageli süüdistatakse ohvreid toimunud vägivallas

5.       Kui sageli on ohvrid kokku puutunud soostereotüüpse suhtumisega õiguskaitseorganites?

6.       Miks on ohvrite usaldus õiguskaitseorganite vastu vähene, miks võetakse sageli avaldusi tagasi ja loobutakse kohtuprotsessist?

7.       Millised on ohvrite vajadused ja probleemid, mis jäävad õiguskaitseorganites sageli arvestamata?

 

Lähisuhtevägivald on sageli varjatud koduseinte vahel toimuv nähtus, millest teatakse väga vähe. Vägivalla juhtumite tõsidust ja selle kaugeleulatuvaid tagajärgi ei tunneta. Valdav osa lähisuhtevägivallast toimub siiani peitjuhtumitena, mida ei registreerita üheski registris ja mille kohta ei ole üheski ametkonnas täielikku pilti. Küsitluses määratlesid vastajad ise, kas nende suhtes on kasutatud vägivalda, kas nad on viimase aasta jooksul olnud vägivalla ohvrid.

 

Erinevaid vägivalla liike palusime vastajal mõista järgmiselt:

Vaimne vägivald: Teid on rängalt solvatud, alavääristatud, mõnitatud, ähvardatud või põhjustatud muid hingelisi kannatusi

Füüsiline vägivald: Teid on löödud, pekstud või tekitatud muul viisil füüsilist valu

Seksuaalne vägivald: Teid on vastu teie tahtmist sunnitud astuma seksuaalvahekorda või üritatud seksuaalvahekorda

 

Iga vastaja hindas tema suhtes toimepandud vaimset-, füüsilist- ja seksuaalset vägivalda eraldi. Seega oli võimalik analüüsida, kui paljud naised ja mehed on alates 15-ndast eluaastast kogenud vaimset-, füüsilist- ja seksuaalset vägivalda ning kui suur on nende naiste ja meeste arv, kes on alates 15-ndast eluaastast pidanud üle elama mitmeid erinevaid vägivalla liike.

 

Naised kogevad vägivalda peamiselt kodus oma elukaaslaste, partnerite poolt, kus 40% ohvritest on kogenud füüsilist, 18% seksuaalset vägivalda ja 60% vaimset vägivalda. Ohtlikkuselt teisel positsioonil on naiste jaoks avalikes kohtades ja kolmandal töökohal toimuv vägivald. Naiste puhul on nii füüsilise kui seksuaalse vägivalla peamine toimepanija kas praegune või eelmine abikaasa/partner. Vaimse vägivalla all kannatavad naised kõige enam kas praeguse või eelmise abikaasa/partneri, teiste pereliikmete või kolleegide ja ülemuse tõttu.

 

Mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades (tänaval, klubis jne), kus 61% on   kogenud füüsilist, 57% vaimset ja 5% seksuaalset vägivalda. Oma kodus esineb meestevastast vägivalda märksa vähem, iga viies mees on kogenud füüsilist või seksuaalset ja 37% vaimset vägivalda.

Meeste puhul on füüsilise vägivalla peamisteks toimepanijateks sõbrad või lähedased tuttavad, juhututtavad, võõrad või teised pereliikmed. Suurimaks vaimse vägivalla toimepanijateks on meeste puhul nende sõbrad või lähedased tuttavad, juhututtavad ja töökaaslased. Praeguse või eelmise abikaasa/partneri vaimse vägivalla all kannatab meestest vaid iga kümnes mees.

 

 

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi õiguskaitsespetsialistide ekspertuuring

 

Projektis viidi läbi ka õiguskaitsespetsialistide ekspertuuring. Uuring korraldati 2020a. sügis-talvel. Küsitlusmeetoditena kasutati veebiküsitlust, vastamine oli anonüümne.

 

Vastajaid on kokku 184, sh kohtunikke 43, advokaate 61, prokuröre 20, politsei uurijaid 2, õiguskaitseorganites mõnel muul ametikohal töötajaid 58.Uuringus oli planeeritud küsitleda ka politseiuurijaid, paraku ei õnnestunud saada PPA-lt nõusolekut ja nii jäid politseiuurijad  küsitlusest välja, vastuseid õnnestus saada vaid kahelt politseiuurijalt.  Samas oli väga suur huvi ja toetus küsitluse korraldamisel kohtunike ja advokaatide poolt. Uuringu metoodika töötati välja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juurde loodud töörühmas, küsitlusmetoodikas kasutati ca viiendiku ulatuses varasemaid, 2014 ja 2017.aastal korraldatud õiguskaitsespetsialistide ekspertuuringute küsimusi.

 

Uuringu eesmärgid olid järgmised:

1.       Kuidas õiguskaitsespetsialistid suhtuvad lähisuhtevägivalda kui probleemi? Kuivõrd tõsiseks probleemiks peetakse vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda?

2.       Kuivõrd levinud on soostereotüüpne mõtlemine õiguskaitsespetsialistide seas, kui sageli süüdistatakse naisi-ohvreid endid nendega toimepandud vägivallas?

3.       Milline on suhtumine Eesti riigi suutlikusse lähisuhtevägivalda tõkestada?

4.       Lähisuhtevägivald kui inimõiguste rikkumine, kuivõrd on tegevjuristide hinnangul Eestis tagatud lähisuhtevägivalla ohvrite õigused ja huvikaitse?

5.       Hinnangud koostööle teiste valdkondade spetsialistidega lähisuhtevägivalla  ennetamisel ja tõkestamisel, kas siinosas on toimunud muudatusi?

6.       Hinnangud karistustele  lähisuhtevägivalla puhul, kas need on õiglased? Suhtumine karistuste karistamisse avalike kuritegude ja lähisuhtevägivalla puhul.

7.       Hinnangud põhjustele, miks  rakendatakse lähisuhtevägivalla puhul sageli pehmeid juriidilisi lahendusi (lepitamine jms), mis ei võimalda ohvril vägivaldsest suhtest väljuda.

8.       Millised on õiguskaitsespetsialistide probleemid ja takistused lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemisel?

 

Uuringust selgub, et õiguskaitsespetsialistid peavad lähisuhtevägivalda tõsiseks probleemiks. Nii hindab 79% vaimset ja ka füüsilist vägivalda väga tõsiseks või tõsiseks probleemiks. Seksuaalset vägivalda hindab märksa vähem osakaal spetsialiste väga tõsiseks või tõsiseks probleemiks-55%, 26% arvates ei ole see nii ja 19% on vastanud "raske öelda". Ka leiab 72% vastajatest, et Eestis on suuri probleeme lähisuhtevägivalla ohvrite inimõiguste tagamisega.

 

Uuringust selgub, et õiguskaitsespetsialistidel on märkimisväärseid probleeme ja takistusi lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemisel. 79%-l napib ajaressurssi, juhtumitesse süvenemiseks ja   põhjalikuks käsitlemiseks, 75% hinnangul peaks juhtumitega tegelema märksa laiem spetsialistide ring kui praegu, kes aitaksid tõendeid koguda, juhtumit menetleda jms.

 

 

Artiklid

 

1.       Iris Pettai. Lepitus – kannatanu ohverdamine mugavusele. Postimees 18 detsember 2019

2.       Iris Pettai. Taastav õigus ehk õigus kooselule saripeksjaga. Postimees 11 märts 2020

3.       Iris Pettai. Lähenemine perevägivallale vajab muutmist. Postimees 11 jaanuar 2021




Projekti avaseminar


„Eesti õiguskaitsesüsteemi tugevdamine perevägivalla ohvrite kaitsmiseks“

Projekti "Soostereotüüpideta ja efektiivse õiguskaitsesüsteemi kujundamine soolise vägivalla
tõkestamiseks" avaseminar leidis aset 5. detsembril 2019 Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14),
algusega kell 11.30. Avaseminaril osalesid projekti meeskond, Sotsiaal-, Sise-, ja Justiitsministeeriumite
esindajad, PPA ja Sisekaitseakadeemia töötajad aga ka mitmed meediakanalid.



Sissejuhatavas ettekandes andis projektijuht Helve Kase ülevaate probleemidest, mida antud projektiga
lahendama hakatakse, selgitas projekti eesmärke ja tutvustas tegevusi, mida pooleteise aasta jooksul
projektis läbi viia plaanitakse.

Esimeseks ettekandeks teemal „Eesti prokuratuur - perevägivalla ohjeldamise eestvedaja: hetkeseis ja
tuleviku väljavaated“ sai sõna juhtiv riigiprokurör, peaprokuröri kt Lavli Perling.

Järgnes Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai ettekanne „Perevägivald Eestis: mida ootab/vajab elanikkond, milliseid muudatusi ootavad õiguskaitsespetsialistid. Ettekanne tugines eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna koostöös viimastel aastatel läbiviidud elanikkonna ja tegevjuristide ekspertuuringutele.

Hannaliisa Uusma, Ohvriabi projektijuht (MARAC juhtumikorralduse mudel) rääkis MARAC
juhtumikorraldusest ja MARAC meeskondadest Eestis.

Viimasena sai seminari esimeses pooles sõna vandeadvokaat Tambet Laasik, kelle sõnavõtt kandis pealkirja “Probleemid perevägivalla käsitlemisel kohtumenetlustes”.

Pärast lõunapausi jätkus seminar töötubadega. Esimeses töötoas toimus arutelu teemal „Ohvrite
probleemid ja vajadused“. Töötuba juhtis projektipartneri Tallinna Naiste Kriisikodu spetsialist Ülle Kalvik.

Teine töötuba kandis pealkirja „Kuidas efektiivistada Eesti õiguskaitsesüsteemi perevägivalla
tõkestamiseks?“ Töötuba viisid läbi teise projektipartneri, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esindaja prof.
Raul Narits ja projekti soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp.

Kolmandat töötuba „Mis asendaks perelepitust perevägivalla juhtumite korral?“ viisid läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Silvia Kaugia ja vandeadvokaat Tambet Laasik. Seminari modereeris Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi projektijuht Helve Kase.