ESF INNOVE projekt „Tagasi tööle!“ 

SA INNOVE rahastatud projekt „Tagasi tööle!“ viiakse läbi perioodil 1.04.2017–31.03.2019. Projekti sihtrühm hõlmab Harjumaa, Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa eesti ja vene keelt kõnelevaid töötuid. Projekti kaasatakse kokku 200 inimest.

Projekti eesmärgiks on pikaajaliste töötute tööturule toomine – taastada sihtrühma sotsiaalne suutlikkus, tõsta inimeste eneseusku ja motivatsiooni ning aidata inimesed tagasi tööturule. Nii rahvusvahelised kui ka Eesti esimesed kogemused näitavad, et üks paremaid lahendusi töötute tööturule toomiseks on tööklubide vorm. Tööklubis toimuvad toimetulekukoolitused koos praktiliste õppuste ja videotreeningutega, mida toetab pidev omavaheline suhtlus ja vastastikune toetus. Projekti raames käivitatakse 10 regionaalset tööklubi: Harjumaal, Ida-Virumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Viljandimaal.

Sihtrühma suhtes rakendatakse individuaalset lähenemist, mis lähtub iga töötu spetsiifilisest olukorrast, tema vajadustest ja võimetest. Iga töölesoovija tööturule toomine toimub individuaalse tegevuskava alusel, mis valmistab teda ette tööotsinguteks, annab vajalikke teadmisi ja oskusi, aitab ületada passiivsust ja madalat enesehinnangut. Iga sihtrühma liige täidab tööotsija päevikut, mis kaardistab tema tegevusi projektis osalemisel, toob välja spetsiifilised probleemid ja takistused töö otsimisel. Järjepidev päeviku tätimine on töötule oluline eneseanalüüsi seisukohalt. Samas on päevik väärtuslik lähtematerjal nõustajatele ja tugiisikule/mentorile sihtrühma liikme nõustamisel ja suunamisel.

Sihtrühma konkurentsivõime suurendamiseks pakutakse projektis osalejatele vastavalt vajadusele koolitusi: arvutiõpet, eesti keele ja erialakoolitusi, mille käigus inimesed uuendavad oma tööalast kompetentsusti, ning psühholoogilist- ja karjäärinõustamist, mis aitab selgemalt teadvustada ja tõhusamalt rakendada inimese individuaalseid eeldusi, võimalusi ja kogemusi. Sihtrühma liikmed läbivad tööpraktika kuni kolme erineva tööandja juures, et veenduda, kuivõrd antud eriala ja tulevane töökoht neile sobivad.

Eesmärgiga kindlustada sihtrühma tööturule toomine rakendatakse tugiisikute/mentorite süsteemi, kelle ülesandeks on aidata sihtrühma liikmel otsida ja leida tööd, pakkuda tuge tööeluga kohanemisel.

Projekt viiakse läbi nelja partnerorganisatsiooni koostöös: Rakendaja MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut on tegelenud töötute tööturule toomise alaste teenuste osutamisega alatesaastast 2009. MTÜ-s Eesti Avatud Ühiskonna Instituut töötavad spetsialistid, kes omavad põhjalikke teadmiseid ja praktilisi kogemusi töötute sh pikaajaliselt tööturult eemale jäänud inimeste sotsiaalse suutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks, on koostanud juhendmaterjale ja käsiraamatuid, korraldanud spetsialistidele koolitusi jms

Partner MTÜ EV Koolitus, juhindudes kreedost „Teadmised on edukuse võti“, on viimase 15 aasta jooksul pakkunud keelte- ja arvutikursusi ning erinevaid erialakoolitusi nii eesti, kui vene keeles täiskasvanutele üle Eesti. MTÜ EV Koolitus ülesandeks projektis on korraldada venekeelseid tööklubisid, keelte- ja arvutikursusi ning erinevaid erialakoolitusi.

Partner Tercare OÜ alustas oma tegevust 2007 aastal, põhiliseks tegevusvaldkonnaks on nõustamine, koolitused ja konsultatsioonid. Tercare OÜ ülesandeks projektis on korraldada eestikeelseid tööklubisid, keelte- ja arvutikursusi ning erinevaid erialakoolitusi.

Partner MTÜ Talent Management and Development Centre missiooniks on toetada töörõõmu ja inimeste professionaalset arengut, tarka ja inimesi väärtustavat juhtimist ning inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi tõusu paranemist.  MTÜ Talent Management and Development Centre viib projektis läbi karjääri- ja psühholoogilist nõustamist ning pakub tugiisikute teenust nii eesti- kui venekeelsetele tööotsijatele.

ESF ja SA INNOVE toetavad projekti 302 207,13 euroga.

Projekti „Tagasi tööle!“ avaseminar

Projekti avaseminar toimus 27. aprillil 2017.a. Tallinnas Suur-Karja 17/19 asuvas Savoy Boutique Hotelli seminariruumis. Avaseminarile olid kutsutud kõikide partnerorganisatsioonide EV Koolitus, Talent Management and Development Centre ja Tercare OÜ spetsialistid, tööandjate esindajad ja eri meediakanalid.

Seminari esimeses osas oli kavas kuus ettekannet spetsialistidelt ja oma ala asjatundjatelt, kes rääkisid teemal pikaajaline töötus Eestis. Seminari juhatas sisse sotsioloog Iris Pettai Eesti avatud Ühiskonna Instituudist. Projekti eesmärkidest ja tegevustest andis ülevaate projektijuht Helve Kase.

Sõna said sotsioloog Jelena Helemäe Tallinna Ülikoolist, kes võrdles pikaajalist töötust eesti- ja venekeelse elanikkonna seas. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tegi ettekande Töötukassa rollist töötuse vähendamisel Ida-Virumaal. Omavalitsuse esindaja Krista Kink Tallinna Ettevõtlusametist rääkis teemal omavalitsuse võimalused pikaajalise töötuse vähendamisel Tallinna näitel. Personalijuht Helo Tamme ISS AS-st jagas kogemusi pikaajaliste töötute töölevärbamisest. Terje Paes Tercare OÜ-st andis ülevaate pikaajaliste töötute tööturule toomise probleemidest ja lahendustest Kagu-Eestis.

Seminari teises osas toimus arutelu, kuidas korraldada tööd pikaajaliste töötutega. Vahetati kogemusi selle üle, kuidas pikaajalisi töötuid, kes pole Töötukassas arvel, üles leida. Kuidas nendega kontakteeruda ja motiveerida neid projektis osalema, kuidas aidata neil tööturule tagasi jõuda. Millised on pikaajaliste töötute võtmeprobleemid, mis vajavad lahendusi. Diskussioonil osalesid kõik seminarist osavõtjad. Seminari lõppedes toimus pressikonverents meediale.

Projekti infopäev Lasnamäe Linnaosa Valitsuses

Projekti üheks võtmeküsimuseks on kahtlemata sihtrühma leidmine ja kaasamine. Vastavalt projekti tingimustele oli Tallinnas sihtrühma suuruseks 40 inimest, et avada kaks tööklubi pikaaegsetele töötutele. Tallinna tööklubid on antud projektis ainult venekeelsed, mis ei tähenda, et projektiga ei saaks soovi korral ühineda ka eestikeelsed tööotsijad. Seda siiski tingimusel, et nad valdavad kõnekeele tasemel vene keelt.

 Üheks sihtrühma kaasamise võimaluseks on info jagamine läbi KOVide ja infopäevade korraldamine. Käesolevas projektis puudusid kahjuks rahalised vahendid infopäevade läbiviimiseks. Tallinnas tuli meile lahkelt appi Lasnamäe Linnaosa Valitsus, kellele siinjuures suur tänu tasuta ruumide eest. Eriti tänulikud oleme aga Lasnamäe Linnaosa vanemale Maria Juferevale, kes leidis aega, et isiklikult infopäeval ettekandega esineda. Projekti tingimusi ja võimalusi töö leidmisel tutvustas kohaletulnutele projekti tööturu ekspert, sotsioloog Iris Pettai eesti Avatud Ühiskonna Instituudist. Kohal olid ka projektipartneri EV Koolitus esindajad eesotsas juhataja Tatjana Maiorovaga, kelle roll antud projektis venekeelsete tööklubide ja erialakoolituste läbiviimine Tallinnas ja Ida-Virumaal.

 Infopäevale oli kohale tulnud ka ca 40 sihtrühma esindajat, st inimest, kes on olnud tööta rohkem kui 12 kuud kuid pole ennast mingil põhjusel Töötukassasse arvesse võtnud. Kõikidel soovijatel oli võimalik ennast sealsamas kohe ka tööklubisse registreerida täites ära vastava avalduse ja ankeedi. Registreerus enamik kohaletulnud töötutest. Nii juhtuski, et infopäeval olid praktiliselt juba mõlemad Tallinna tööklubid osalistega täitunud mistõttu otsustati klubide läbiviimisega alustada niipea kui võimalik.

TÖÖKLUBID

Projekti eesmärgiks on pikaajaliste töötute ja heitunute resotsialiseerimine ning tööturule toomine: motiveerida sihtrühma tööd otsima ja aidata leida sobiv töökoht. Selle eesmärgi täitmiseks moodustatakse üle Eesti 10 tööklubi: Viis venekeelset klubi toimuvad järgnevalt: Tallinnas kaks, Ida-Virumaal kolm. Viis eestikeelset tööklubi Kesk- ja L-Eestis vastavalt: Jõgeval, Põlvas, Viljandis, Sõnerpalus ja Sangastes. Klubides läbivad osalejad tööturu alase konkurentsivõime tõstmise koolituse. Üks klubi käib koos kolme kuu jooksul 10 korda, klubi kestvus on 3-4 tundi, mille sisse mahub ka kohvipaus. Klubide läbiviimist alustame Tallinnast, järgnevad I-Virumaa ja L-Eesti klubid.

Tööklubides käsitletavad olulisemad teemad on:

1.     Projekti eesmärgid ja tegevuskava

2.     Töötus kui uus elumuudatus

3.     Töötusest tingitud muutused isiksuses

4.     Elumuudatuse juhtimise võimalustest

5.     Iseenda   tundma õppimine, oma võimete ja oskuste kaardistamine

6.     Enesehinnangu suurendamine

7.     Suhtlemisoskuste arendamine

8.     Sotsiaalne võrgustik, mis see on, kuidas toimib. Võrgustiku loomine ja hoidmine

9.     Peresuhted. Töötuse ohud peresuhetele, kuidas neid ületada

10. Majanduslik toimetulek. Pere tulude-kulude analüüs

11. Pangalaenud ja liisingud - kuidas pangaga suhelda, millised on valikuvõimalused

12. Lõksud, mida vältida - krediitkaardid, kiirlaenud

13. Tööturu tundmaõppimine, olukord tööturul

14. Sooline ebavõrdsus tööturul ja nn „klaaslagi“. „Naiste“ ja „meeste“ tööd

15. Kuidas leida tööd, mis mind huvitab. Võimalused saada tööd huvitaval erialal

16. Peamised takistused töö leidmisel, kuidas neid ületada

17. Aktiivne ja tulemuslik tööotsing. Tööotsingu planeerimine, tööotsingu viisid

18. Erinevate töö- ja infootsingustrateegiate õpetamine

19. Töökuulutused ajalehtedes ja internetis, personaliotsingufirmad

20. Kirjalik töötaotlus. CV ja kaas/motivatsioonikirja koostamine ja vormistamine

21. Teiste heaks töötamine, endale töö andmine

22. Edukas tööintervjuu, kuidas oma teadmiseid ja oskusi paremini müüa

23. Tööõigus, kuidas tagada oma õiguste kaitse. Ametijuhend, tööleping

Tallinna ja Ida-Virumaa venekeelsete klubide tööd korraldab projekti partnerorganisatsioon EV Koolitus MTÜ Tatjana Maiorova juhtimisel, kellel on pikaajalised kogemused töötute koolitamisel.

Eesti keele kursused

Käesoleva projekti raames pakutakse võimalust oma eesti keele oskust täiendada Ida Virumaa tööklubidega ühinenud inimestele. Eesti keele kursused viiakse läbi 3-le grupile. Grupid komplekteeritakse vastavalt keeleoskuse tasemetele. Keelekursuste maht on 60 tundi. Kursus viiakse läbi iga eelkõige päevase suhtluskeele harjutamise ja tööotsinguks ning tööintervjuuks vajaliku eesti keele omandamise eesmärgil.

Juhul, kui projekti tulnud inimestest pole keegi mingil põhjusel varem eesti keele algkursust läbinud, püütakse nendega tegeleda individuaalselt, et inimesel tekiks kursuste lõpetamisel elementaarsed igapäevase eesti keele kasutamise oskused – oskus ennast paari lausega tutvustada ja aru saada elementaarsetest tööintevjuul esitatavatest küsimustest. Põhjalikumaks eesti keele õpetamiseks kahjuks projektis ressursse ei ole ja vajadusel leitakse soovijate jaoks võimalus oma keeleoskuste täiendamiseks väljaspool projekti.

Tööpraktika

Projektis on oluline roll tööandjate eksperdil, kelle ülesandeks on tagada kõikidele soovijatele sobivad tööpraktika kohad. Tööandjate ekspert on samuti vahendajaks tööandja ja tööotsija vahel. Tööandjate eksperdi poolt loodi juba projekti ettevalmitusfaasis otsekontaktid nende regioonide tööandjatega, kus projekti läbi viiakse, et tagada erialakoolituste vastavus tööandja ootustele ja nõuetele, leida vajalikud tööpraktika kohad ja sobiv töö pärast koolituste ja tööpraktika lõppemist.

Tööpraktikat on antud projektis ette nähtud minimaalselt 10 ja maksimaalselt 40 tööpäeva ehk 2-8 nädalat. Praktikal võib käia kuni kolme erineva tööandja juures, et võimaldada inimestel proovida erinevate ametite aga ka töökohtade/kollektiivide sobivust enda jaoks. Projekt poolt on soovitus karjäärinõustajatele, et nad julgustaksid inimesi tööd otsima nö „raamidest väljapoole“, st katsetama ennast ka sellistes ametites, mida traditsiooniliselt on peetud nö vastassoo tööpõlluks. Näiteks on antud projektis meestel võimalus minna tööpraktikale lastehoiuga tegelevatesse firmadesse ja hiljem omandada lapsehoidja eriala. Tööpraktikal käidud päevade eest makstakse praktikantidele stipendiumit 3,84 EUR päev. Kui praktikakoht asub väljaspool maakonna piire või antud maakonnas puudub tasuta ühistranspordi võimalus, kompenseeritakse ka tööle ja koju sõit 0,10 senti km. Tasustamise aluseks on REGIO kaardi näitudele tuginev kilometraaž.

Erialakoolitus

Käeolevas projektis on ette nähtud, et projekti poolt pakutava tasulise erialakoolituse läbib ca 100 sihtrühma liiget 70 tunni ulatuses. Erialakoolitust pakutakse vastavalt klubide liikmete laekunud sooviavaldustele. Samas tuleb märkida, et projekti poolt pakutavate erialade arv on siiski piiratud. Arvestada tuleb koostööpartnerite-alltöövõtjate võimaluste ja samuti õppemahu piirangutega. Enamik erialasid eeldab siiski, et õpiperiood kestab kauem kui 70 tundi. Juhul, kui inimene soovib omandada eriala, mida projekti raames talle pakkuda pole võimalik, jagatakse talle igakülgset infot, millistes kutseõppe- või ka kõrgkoolides ning millistel tingimustel soovitud eriala võimalik omandada on. Vastavat infot on võimalik saada nii karjäärinõuistajatelt, klubide vedajatelt kui ka tööturu eksperdilt. Erialakoolitusel osalemine on tasustatut sarnastel alustel tööpraktikaga, st makstakse nii stipendiumi kui vajadusel hüvitatakse ka sõidukulud.

Tugiisiku teenus

Käesolevas projektis on väga oluline tugiisiku roll. Kõige olulisem on siinjuures toetada projektis osalejate tööturule sisenemist/tagasipöördumist. Tugiisiku teenus on tagatud kõikidele sihtrühma liikmetele arvestusega kaks tugiisikut iga tööklubi kohta. Tugiisik hakkab oma inimestega tegelema koheselt pärast tööklubide lõppemist, võttes endale ka koordineeriva rolli. Tugiisik jälgib, et kõik inimesed saaksid neile ettenähtud teenuseid ja paneb paika ka teenuste ajakava vastavalt klubiliste soovidele ja vajadustele. Tugiisik registreerib samuti soovijad nii tööpraktikale kui ka erialakoolitusele. Tugiisikuteks antud projektis ei pea olema vastava koolituse läbinud inimesed. Küll aga on soovitav, et neil oleks eelnevalt nt sotsiaaltöö või psühholoogi haridus ning soov ja oskus inimestega töötada. Tugiisikuna võivad jätkata pärast klubide lõppemist samade klubide vedajad aga sobiva kandidaadi leidmisel ka nt aktiivsemad ja heade suhtlemisoskustega tööotsijad klubiliikmete eneste seast, kes tunnevad kõige paremini oma klubiliste isikuomadusi aga ka nende soove ja sobivust ühele või teisele ametikohale. Tugiisikud töötavad pool aastat pärast klubide lõppemist. Selle perioodi sisse peaksid mahtuma nii kõik muud projektis pakutavad teenused, sh ka projektis osalejate tööpraktika, erialakoolitus ja nende tööleasumine.

Nõustamisteenused projektis osalejatele

Käesoleva projekti raames pakutakse projektis osalejatele vastavalt vajadusele psühholoogilist- ja karjäärinõustamist 3 akadeemilise tunni ulatuses. Kõik nõustamised viiakse läbi paralleelselt tööklubide toimumisega.

 Nõustamiste eesmärgiks on motiveerida pikka aega tööta olnud inimesi tööd otsima, juhtima tähelepanu eluhoiakutele, mis takistavad elus edasi jõuda, sisendada inimestesse aktiivset ellusuhtumist, anda mõtteainet, kuidas ja mida oma elus muuta ja teisiti teha, et olla edukam, tasakaalukam, rohkem rahul nii iseenda kui ümbritseva maailmaga. Olla valmis alternatiivseteks võimalusteks oma senisele ameti- ja töökohale. Motiveerida muutusteks, julgustada proovima teist eriala, olema valmis ümberõppeks.

Karjäärinõustamise käigus toimus individuaalse karjääriplaani koostamine:

1.     Eesmärkide püstitamine, mis on inimesele olulised, mida saavutada lähema 5 aasta jooksul

2.     Kokkuvõte tegemine tööotsija kõige olulisematest sotsiaalsetest ja kutseoskustest

3.     Nimekirja koostamine erialadest, mis vastavad tööotsija huvidele, oskustele ja püüdlustele, kus neid erialasid omandada saab

4.     Tegevuskava, kuidas oma eesmärgini jõuda, st nimekiri tegevustest ja ülesannetest, mis on vajalikud valitud töökoha saamiseks.

Nõustamisi korraldab projektipartner Talent Management and Development Centre, mida juhib tuntud ja tunnustatud psühholoog Tiina Merkuljeva.

Arvutikoolitused

 Projektis osalejatele on ettenähtud arvutikoolitused mahuga 20 akadeemilist tundi. Nimetatud koolituste eesmärk ei ole niivõrd arvutikasutamise ABC kuivõrd arvuti kui tööotsinguteks olulise infoallika võimaluste tundmaõppimine. Samas, kui inimesel puuduvad esmased arvutikasutamise oskused siis vastavalt vajadusele on võimalik ka interneti, elektronposti jt põhioskuste omandamine.  

Lisaks nimetatud oskustele tutvustatakse õppuritele ka sotsiaalmeedia nagu Facebook, Twitter jt võimalusi. Sotsialiseerumine ja sotsiaalsete- ja suhtlemisoskuste omandamine/taastamine on pikaajaliste töötute puhul olulisel kohal kuna pikaajalisel töötul on seoses tööelust kõrvalejäämisega ka oht maailmast eralduda, jääda koduseinte vahele, kaotada oma sotsiaalne tugisüsteem.

Arvutikursuse põhieesmärgiks projektis on aga eelkõige tööotsinguteks vajalike  põhiteadmiste ja oskuste omandamine nagu tutvumine erinevate otsingumootoritega, töövahendus portaalidega – CV online, CV keskus. Tööpakkumiste tabel (MS Excel) Töötukassa kodulehel jne. Samuti elektrooniliste kandideerimisdokumentide koostamne ja esitamine.

PROJEKTI LÕPPKONVERENTS

Projekti lõppkonverents „Kuidas aidata pikaaegseid töötuid tagasi tööturule: Parimad kogemused ja praktikad“ toimus 27.03 2019 algusega kell 11.00 Meriton hotellis aadressil Toompuiestee 27.

Konverentsil osales 42 spetsialisti üle Eesti, sh Töötukassa erinevate osakondade inimesed. Kohal olid projekti partnerite aga samuti alltöövõtjate esindajad. Esindatud oli ka ajakirjandus: Tallinna TV ja Linnaleht.

Konverentsi esimeses pooles kuulati viit ettekannet. Konverentsi avas Riigikogu liige Maris Lauri, kes tegi üldistava ettekande teemal „Töötud ja mitteaktiivsed inimesed Eestis kui probleem“. Kohalike omavalitsuste vaatevinklist avas teemat Tallinna abilinnapea Eha Võrk, kes rääkis Tallinna kogemustest töötute ja mitteaktiivsete inimeste tööturule toomisel. 

Projekti „Tagasi tööle“ tulemustest andis põhjaliku ülevaate projekti rakendaja, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai. Töötukassa esindaja, Võrumaa osakonnajuhataja Ene Kerge rääkis Töötukassast kui pikaajalise töötuse vähendamise eestvedajast Võrumaal.

Konverentsi esimese poole lõpetas Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus “MAHENA“ juhataja Tiina Naarits-Linn, kes osales ka ise antud projektis nõustajana. Tuginedes oma kogemustele töös pikaaegsete töötutega, tegi Tiina Naarits ettekande teemal „Kuidas aidata sotsiaalselt tõrjutud ja heitunud inimesi tööturule?“

Konverentsi teises pooles viidi läbi kolm töötuba:

Esimene töötuba:

Kuidas korraldada tööklubi, mis aitab töötutel ületada takistusi ja barjääre töökoha leidmisel?

Arutelu juhtisid: Triin Mägi ja Evelin Laanemäe, Viljandi tööklubi vedajad

Teine töötuba: 

Kuidas motiveerida töötuid ümberõppele, uue eriala omandamisele ja tööle asumisele uuel erialal?

Arutelu juhtisid: Krista Noorkõiv, Elva Koolituskeskus ja

Tatjana Maiorova, EV Koolitus

Kolmas töötuba: 

 Kuidas korraldada mentorlust, millest on töötutele ka reaalset abi?

Arutelu juhtisid: Sirje Soo, mentor ja Helve Kase, projekti juht

Konverentsi lõpus tegid töötubade juhid kokkuvõtte, millest töötubades räägiti ja millistele tulemustele jõuti.

Esimese töötoa kokkuvõttes rõhutati, et üheks olulisemaks eelduseks tööklubi õnnestumisel on hea ja kogenud grupijuht, kellel on olemas eelnev kogemus ja kes oskab erinevaid inimesi ühtseks grupiks liita. Iseenesestmõistetav, et see, millest tööklubis räägitakse, oleks asjalik ja vajalik ning inimesed tunneksid, et sellest võib neile tõepoolest kasu olla. Samas, grupijuht võib olla küll väga kompetentne ja rääkida vajalikku juttu kuid kui ta ei suuda seda inimesteni viia, jääb kasutegur väikeseks. Seega on oluline ka oskus jõuda iga inimeseni, kaasata kogu gruppi ja igat inimest. Oluliseks peeti ka nö füüsilist ruumi, kus klubi läbi viiakse ja soojat ning mitteformaalset õhkkonda. Ning viimaks – eduka aluseks on edukas algus, st ebaõnnestumist esimesel klubi koosviibimisel on hiljem juba väga raske tasa teha.

Teise töötoa kokkuvõttes nenditi, et motiveerida töötuid ümberõppele ja uue eriala omandamisele võib mõnikord olla üsnagi keeruline kuna tihti inimesed klammerduvad oma mugavustsooni ja vanade harjumuste külge ja kardavad uut ning tundmatut. Pigem eelistatakse olla töötu oma vanal erialal kui ollakse valmis õppima uut. Leiti, et sellises olukorras oleks abi, kui inimestele näidatakse, millist lisandväärtust, millist isiklikku kasu nad uue eriala omandamisest saavad – nt lapsehoidjaks õppimine aitab paremini mõista ja kasvatada ka omaenese lapsi, mõne vajaliku oskuse (nt elektritööd) omandamine on abiks ka isiklikus koduses majapidamises jne. Eriala õpetamine ei tohiks jääda formaalseks vaid kohe alguses tuleks minna ja näidata, kuidas see töö reaalsetes oludes välja näeb. Töötukassa esindajad rõhutasid, et oleks hea, kui inimene saaks ka reaalselt proovida seda eriala, mida õppida soovib, st enne uue eriala õppimist võiks sellega tutvuda tööpraktika kaudu. Inimesi tuleks veenda reaalsetes töölesaamise ja teenimise võimalustes, mis uue eriala omandamisega kaasneksid. Ja peamine, anda inimestele lihtsalt aega järelemõtlemiseks ja kohanemiseks, et inimene ise jõuaks veendumusele: uue eriala omandamine on talle täiesti jõudumööda ja igati kasulik.

Viimases töötoas osalejad leidsid et mentorluse puhul on esmatähtis iga mentii individuaalse tausta ja tema isikuomadustega arvestamine. Hoida tuleks pidevat kontakti ja kohtuda või vestelda telefonitsi vähemalt kord nädalas. Hea oleks nn „laiendatud mentorlus“ st pere, tööandjate, KOV kaasamine. Eriti mõningate sihtrühmade, nagu näiteks esmakordselt tööturule suundujad, puhul. Oleks hea, kui mentor käiks mentiiga esimestel tööintervjuudel kaasa ja annaks talle kõrvaltvaataja seisukohalt praktilist tagasisidet. Mentorlus ei tohiks lõppeda mentii tööleasumisega, vaid peaks jätkuma vähemalt kolm esimest töökuud. See aitaks mentiid tööellu sisseelamisel ja vähendaks tööjõu voolavust ning inimese riski peagi uuesti töötuks jääda.

Laekunud tagasiside lehtede põhjal saame järeldada, et projekti lõppkonverentsi võib pidada edukaks ning osalejatel oli sellest kasu oma edaspidises töös.

Antud projekti raames toimuvates tööklubides viiakse läbi erinevaid tööotsijaid toetavaid tegevusi (eneseväljendusoskuse arendamine, loov mõtlemine, toimetulekuoskuste arendamine jne), mis motiveerivad töötuid otsima tööd. Teiseks antakse praktilisi teadmisi ja oskuseid, kuidas tööturul tööjõuna konkurentsivõimelisena toime tulla – kuidas käituda tööintervjuul, kuidas koostada CV-d, motivatsioonikirja, kuidas otsida tööd interneti kaasabil jms. 

 Projektis on olulisel kohal võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse tagamine, kuna diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võivad olla üheks tõsiseks takistuseks, miks inimene on jäänud pikaajaliselt töötuks oma rahvuse, soo, vanuse, vähese keeleoskuse, puude, seksuaalse sättumuse jms alusel. Kõikides projekti raames läbiviidavates tööklubides käsitletakse võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemat. Tööklubide vedajatele tehakse ülesandeks julgustada naisi omandama „mehelikke“ erialasid nagu näiteks tuletõrjeohutus või turvatöö, mehi omakorda valima aga klienditeeninduse, sekretäri või hooldaja ametit.